Kahetahuline nurk

Valemid kehtivad, kui $\beta$ on kahetahulise nurga lineaarnurk, $h$ on ühe tahu punkti kaugus teise tahu tasandist, $d$ on selle punkti projektsioonist servani tõmmatud ristlõik ja $m$ on antud punktist servani tõmmatud servaga ristuv lõik, kusjuures lineaarnurk ei ole nürinurk ($0^{\circ }<\beta <90^{\circ }$) ehk punkti projektsioon langeb teise tahu poolele. Nürinurkse kahetahulise nurga korral annavad valemid kõrvunurga ja otsitav nurk on $180^{\circ }-\beta$.

Kahetahuline nurk on kahe pooltasandi ehk tahu vaheline nurk, mille moodustavad kaks lõikuvat tasandit; nende ühist sirget nimetatakse servaks. Kahetahulise nurga suurust mõõdetakse lineaarnurgaga: servale valitakse punkt ja mõlemas tahus tõmmatakse sellest punktist servaga ristuv kiir. Nende kiirte vaheline nurk ongi kahetahulise nurga suurus ja punkti valik seda ei muuda. Arvutamisel kasutatakse kolme ristsirge teoreemi: kui punktist on tõmmatud ristlõik tasandile ja projektsiooni jalast ristlõik servale, siis on ka algsest punktist servani tõmmatud lõik servaga risti. Nii tekib täisnurkne kolmnurk, mille kaatetiteks on $h$ ja $d$ ning hüpotenuusiks $m$, ja lineaarnurk asub selles kolmnurgas serva juures.

Millal kasutada? Valemeid kasutatakse siis, kui otsitakse kahe tasandi vahelist nurka ja teada on servaga ristuv lõik koos oma projektsiooniga või koos punkti kaugusega teisest tasandist.