Prisma ja selle liigid

Seos kehtib püstprisma korral, kus $l$ on külgserva pikkus ja $h$ on prisma kõrgus ehk kahe põhitahu vaheline kaugus.

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku on võrdsed ja paralleelsed hulknurgad ning ülejäänud tahud on rööpkülikud. Kaht võrdset hulknurka nimetatakse põhitahkudeks, ülejäänud tahke külgtahkudeks ja põhitahke ühendavaid servi külgservadeks. Prisma nimetus tuleneb põhitahu kujust: kolmnurkne, nelinurkne, kuusnurkne prisma. Kui külgservad on põhitahuga risti, on tegemist püstprismaga ja siis on iga külgtahk ristkülik; sel juhul langeb külgserva pikkus kokku prisma kõrgusega. Kui külgservad ei ole põhitahuga risti, on prisma kaldprisma ning kõrgus on külgservast lühem. Kaldprisma korral käsitletakse eraldi ka külgpindala: külgtahud on rööpkülikud ja külgpindala leitakse ristlõike ümbermõõdu ning külgserva korrutisena, $S_k=P_{rl}\cdot l$. Korrapärane prisma on püstprisma, mille põhitahk on korrapärane hulknurk. Erijuhtudena kuuluvad prismade hulka ka püströöptahukas, mille põhitahk on rööpkülik, risttahukas, mille kõik tahud on ristkülikud, ning kuup, mille kõik tahud on ruudud.

Millal kasutada? Liigitust kasutatakse ülesande alguses: sellest sõltub, kas kõrguse võib võtta võrdseks külgservaga ja kas põhitahk on korrapärane hulknurk.