Apoteem ja külgpindala

Valem kehtib korrapärase püramiidi korral, kus $P_p$ on põhitahu ümbermõõt ja $m$ on apoteem ehk külgtahu kõrgus, mis on tõmmatud püramiidi tipust põhiservani.

Korrapärane püramiid on püramiid, mille põhitahk on korrapärane hulknurk ja mille kõrgus langeb põhitahu keskpunkti. Sellisel püramiidil on kõik külgservad võrdsed ning kõik külgtahud on võrdsed võrdhaarsed kolmnurgad, seega on ka mistahes külgtahu kõrgus sama pikk. Ühe külgtahu pindala on pool põhiserva ja apoteemi korrutisest ning kui külgtahke on $n$, annab nende summa $\frac{1}{2}\cdot na\cdot m$, kus $na$ on täpselt põhitahu ümbermõõt $P_p$. Täispindala saadakse, kui külgpindalale liita põhitahu pindala: $S_t=S_p+S_k$.

Millal kasutada? Valemit kasutatakse siis, kui püramiid on korrapärane ning teada on põhiserv ja apoteem. Ebakorrapärase püramiidi korral valem ei kehti, sest külgtahkude kõrgused ei ole võrdsed.