3 / 3 · 12. klass

Lõikuvad kõõlud ja puutujalõik

6483O6 · 4 = 8 · 3
Esimene seos kehtib, kui kaks kõõlu lõikuvad ringjoone sees ja lõikepunkt jagab ühe kõõlu lõikudeks ja ning teise kõõlu lõikudeks ja . Teine seos kehtib, kui ringjoonevälisest punktist on tõmmatud puutujalõik ja lõikaja, mille lõigud sellest punktist lähema ja kaugema lõikepunktini on ja .
Mõlemad seosed tulenevad kolmnurkade sarnasusest: lõikuvate kõõlude korral on tippnurgad võrdsed ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad võrdsed, puutuja korral on kolmnurkadel ühine nurk välispunkti juures ning puutuja ja kõõlu vaheline nurk võrdub kõõlule toetuva piirdenurgaga. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama seaduspäraga: läbi kindla punkti tõmmatud sirgel on lõikude korrutis alati ühesugune, olenemata sellest, kuidas sirget pöörata. Puutuja on lõikaja piirjuht, kus kaks lõikepunkti langevad kokku, ja siis on korrutis ehk .
Millal kasutada? Esimest seost kasutatakse siis, kui kaks kõõlu lõikuvad ringjoone sees ja kolm neljast lõigust on teada. Teist kasutatakse siis, kui samast välispunktist on tõmmatud nii puutuja kui ka lõikaja.
Näide
Ringjoone kõõlud ja lõikuvad punktis , kusjuures , ja . Sama ringjoone välispunktist on tõmmatud lõikaja, mille lõikepunktide kaugused punktist on ja , ning puutuja puutepunktiga . Leia lõigu ja puutujalõigu pikkus.
Lõikuvate kõõlude korral on mõlema kõõlu lõikude korrutised võrdsed, seega:
Puutujalõigu ruut võrdub lõikaja mõlema lõigu korrutisega, kusjuures mõlemat mõõdetakse punktist :
Lõik on ja puutujalõik on .
Levinud viga
Lõikaja korrutisse võetakse ringjoone sisse jääv kõõl, see tähendab, et kirjutatakse . Mõlemad tegurid mõõdetakse välispunktist : lähema lõikepunktini ja kaugema lõikepunktini . Teguriks ei ole nende punktide vaheline kaugus.

Harjuta seda teemat

Ülesanded koos samm-sammuliste lahendustega.

Alusta tasuta