Püramiidi osad ja liigid

Valem kehtib korrapärase nelinurkse püramiidi korral, kus $a$ on põhiserv, $h$ on püramiidi kõrgus ja $m$ on apoteem ehk külgtahu kõrgus.

Püramiidi põhi on mistahes hulknurk ja kõik ülejäänud tahud ehk külgtahud on kolmnurgad, millel on üks ühine tipp — püramiidi tipp. Püramiidi kõrgus on tipust põhitasandile tõmmatud ristlõik ja kõrguse jalg on selle lõigu otspunkt põhitasandil. Püramiide liigitatakse põhja nurkade arvu järgi: kolmnurkne, nelinurkne, kuusnurkne püramiid. Püramiid on korrapärane, kui põhi on korrapärane hulknurk ja kõrguse jalg langeb põhja keskpunkti; siis on kõik külgtahud võrdsed võrdhaarsed kolmnurgad ning külgtahu kõrgust nimetatakse apoteemiks. Kõrguse jalg võib asuda ka mujal: kui see langeb põhitahu ümberringjoone keskpunkti, on kõik külgservad võrdsed, kui aga siseringjoone keskpunkti, on kõik külgtahud põhjaga võrdse nurga all. Kõrgus võib asuda ka külgtahul või külgserval, sel juhul on tegemist kaldpüramiidiga. Kõrgus, apoteem ja pool põhiserva moodustavad täisnurkse kolmnurga, mille täisnurk on kõrguse jala juures.

Millal kasutada? Osade nimetusi läheb vaja iga püramiidiülesande joonise lugemiseks. Valemit kasutatakse siis, kui korrapärases nelinurkses püramiidis on kolmest suurusest — apoteem, kõrgus ja põhiserv — teada kaks ning otsitakse kolmandat.