1 / 3 · 12. klass
Tõestuse ülesehitus
Skeem kehtib mistahes tõestusülesande korral: kõigepealt kirjutatakse välja antud tingimused, seejärel tõestatav väide ning nende vahele jääb sammude ahel, kus igal sammul on oma põhjendus.
Tõestusülesanne erineb arvutusülesandest selle poolest, et vastuseks ei ole arv, vaid põhjenduste ahel. Iga samm tugineb kas antud tingimusele, definitsioonile või varem tõestatud teoreemile ja see viide tuleb sammu juurde välja kirjutada. Joonis on abivahend: sellelt loetakse tähistusi, kuid mitte võrdusi ega nurkade suurusi. Tõestus lõpeb lausega, mis kordab tõestatavat väidet.
Millal kasutada? Seda ülesehitust järgitakse siis, kui ülesandes palutakse midagi tõestada, näidata või põhjendada. Sama nõue kehtib ka siis, kui tõestatav väide on antud joonise kaudu.
Näide
Kolmnurga külge on pikendatud üle tipu punktini . Tõesta, et välisnurk võrdub tippude ja juures olevate sisenurkade summaga.Antud on kolmnurk sisenurkadega , ja ning välisnurk . Tõestada tuleb võrdus . Esimene samm tugineb kolmnurga sisenurkade summa teoreemile:Nurgad ja on kõrvunurgad, sest neil on ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge . Kõrvunurkade summa on definitsiooni järgi sirgnurk:Mõlema võrduse vasak pool võrdub sama arvuga, seega võrduvad need omavahel:Võrduse mõlemast poolest lahutatakse :Välisnurk võrdub kahe sellega mittelähineva sisenurga summaga, mis oligi tõestatav.
Levinud viga
Sammu põhjenduseks kirjutatakse, et jooniselt on näha, et nurgad või lõigud on võrdsed. Joonis kujutab üht konkreetset juhtu ega tõesta midagi; põhjenduseks kõlbab ainult antud tingimus, definitsioon või teoreem.
Harjuta seda teemat
Ülesanded koos samm-sammuliste lahendustega.